Zvārtava valla kontaktandmed

Territoorium: 170 km2

Elanike arv: 434 (01.01.2013.)

Suuremad külad: Stepi, Putras, Zaķi, Jaunāmuiža, Mierkalns, Vērsīši, Cirgaļi, Kaģuciems

Zvārtava valla vapp:

Sümboolne kirjeldus: rohelisel väljal kolm kuldset käbi kolme, paremale painutatud,  okkapaariga.

Idee kirjeldus – Vapi roheline taust sümboliseerib valla metsarikkust (üle poole territooriumist) ja elanike kaasatust põllumajanduses. Rohelised laaned, laiuvad rabad, selge veega järved ning rikkalik fauna ja floora on loodusesõpradele just kui paradiis.

Kuldsed käbid sümboliseerivad usku valla arengusse (väiksest seemnest sirgub suur puu). Käbide arv (kolm) sümboliseerib ilmamaa jaotust kolmeks sfääriks (taevas, maa, vesi) ja ajavoogu (oli – on – tuleb). Vapi autor on Vladimirs Ladusāns.

Geograafiline asukoht

Zvārtava vald asub Valka kihelkonnas, Kirde-Lätis. Vald piirneb Eestiga (Koiva äärse piiri kogupikkuseks on 20km), Alūksne kihelkonnas asuva Gaujiena vallaga ning Valka kihelkonnas asuvate Grundzāle, Vijciemsi ja Valka valdadega.

Valda läbivad järgmised maanteed: Valka-Vireši (regionaalse arengu projekti „Ziemeļu stīga” lõik) 22km, Vecbilska- Cirgaļi 7,3 km, Cirgaļi- Palsmane- Ūdrupe 2 km. Omavalitsuse alla kuuluvate teede kogupikkuseks on 51km.

Valla territooriumit on läbinud vanad kaubandusteed: Cēsis-Võru ja Pihkva maantee, mida mööda liikusid eesti ja vene kauplejad. Teele jääb palju kõrtse, mis on tiheda liikluse märgiks. Pihkva maantee oli Läänemere ja Põhja-Venemaa linnade ühendajaks.

Suuremal territooriumi osal asuvad Aumeisteri seljakud, mis piirnevad Säde tasandikega ja Vidusgauja (Kesk-Koiva) nõoga. Kõrgeimaks kohaks on Vasukalns (88,8m üle merepinna).

Järvede kogupindala on 477 ha. Valla territooriumil asuvad Valka kihelkonna suurimad järved: Salainis 77,8 ha, Vēderis 50,9 ha, Vadainis 49,6 ha ja 13 järve, mille pindala on suurem kui 1 hektar.  Suurimad jõed on Koiva, selle harud Stepupe ja  Kāršupīte ning jõgikond. Rabade kogupindala on 462,8 ha.

 Ajalugu

Zvārtava valla ajalooga on võimalik lähemalt tutvuda Uģis Niedrase raamatus “Iršu dārzs” („Hirveaed”) ja Jānis Zariņši teoses “Mans skaistais ģimnāzijas laiks” („Minu kaunis gümnaasiumiaeg”).

Praegune Zvārtava vald on ajalooliselt moodustunud Zvārtava ja Cirgaļi (Aumeisteri) valdadest. Need vallad on aastate jooksul üle elanud mitmeid administratiivseid territoriaalseid reforme.

2. novembril 1945. aastal loodi Zvārtava, Cirgaļi, Aima ja Aumeisteri külad.
3. juunil 1954. aastal liidetakse Aima küla Zvārtava külaga ja Cirgaļi küla  Aumeisteri külaga.
4. veebruaril 1961. aastal jaotati Aumeisteri küla Zvārtava ja Grundzāle külade vahel.
5. jaanuaril 1967. aastal lisati osa Zvārtava külast Gaujiena külale.
6. oktoobril 1979. aastal lisati osa Zvārtava külast Grundzāle külale.
7. märtsil 1949. aastal saadeti Cirgaļi vallast 161 elanikku kulakkana või rahvuslasena Omski ja Tomski oblastisse. Zvārtava vallast saadeti välja 71 elanikku.

Valla Ozolsi põhikool on asutatud 1726. aastal. Koolis õppis kirjanik  Zeiboltu Jēkabs. Praegu õpib koolis 65 last.

Tähelepanuväärseimad elanikud on akvarellist Rūdolfs Pērle (maetud Aumeisteri kalmistule); luuletajad Eduards Sināts ja Gunārs Selga; fotokunstnikud  Juris Krieviņš ja Andris Krieviņš, admiral Gaidis Zeibots.

Kultuuri- ja loodusobjektid

Vadaiņi raba oma 288 ha kuulub eriliselt kaitstud loodusalade hulka. Vallas leidub ka mitmeid kaitse all olevaid puid ja taimi:  Jauntiliku kadakas, hiidtamm ja pärn; taimed: südameemajuur, aas-karukell, võsu-liivsibul, harilik ungrukold, harilik näsiniin, kuradikäpp jm.

Vallas võib näha ka mitmeid riikliku ja kohaliku tähtsusega arheoloogia- ja kultuurimälestisi:  Lācīšu ja Veckurpnieku linnamäed,  Eļmu, Mieniķu, Zaķu, Putru kääpad; Bedņu hiiepärn,  Tiliku Jāņakalns - kultuse paigad;  Buliņu keskaegne kalmistu.